Lugesin kõigepealt Hans Põldoja artikli, mis andis ülevaate õpikeskkondadega seotud standarditest ja tehnoloogiatest ning nendel põhinevatest tarkvararakendustest.
Järgnevalt, siis minu kogemused ja katsetused erinevates õpikeskkondades.
Skype vahendusel olen teinud rühmatööd koos õpingukaaslastega. Lisaks sellele oli meil kasutusel ka Google docs, sest arutelu käigus tegime ka märkmeid. Skype on väga hea vahend just seepärast, et ei pea kuskile sõitma, et mingi teema üle arutada, sest tavaliselt on rühmakaaslased erinevatest Eesti paigust.
Osalesin oktoobris toimunud HITSA Innovatsioonikeskuse veebiseminaril "iTEC -- innovaatilised õpistsenaariumid". Veebiseminari viisid läbi Ingrid Maadvere ja Marko Puusaar. Väga huvitav kogemus. Algul ei kuulnud ma heli, kuid õnneks saavad veebiseminaril osalejad juhendada ning nõua anda. Sõlgituste põhjal õnnestus pilti näha ning ka heli kuulata. Seega julge pealehakkamine on pool võitu. Jällegi väga hea vahend õpetamiseks, sest ei nõua kuskile sõitmist. Laupäevases "Õpihaldussüsteemide" loengus, kui tutvusime Moodle keskkonnaga, siis saime ka ise sellist varianti proovida.
Olen küllalti aktiivne Koolielu kasutaja ning sealses keskkonnas olen ise kujundanud ja seadnud endale töölaua, kuhu saab lisada vajalikke vidinaid, mida saab lohistada töölaual endale sobivasse kohta.
Kuna Google konto on olemas, siis proovsin Google Gadgets`i, lisasin kella ja kalendri, aga et paremini aru saada, milliseid võimalusi on veel selles keskkonnas, siis peab lihtsalt aega varuma ning täpselt järgi vaatama, mida põnevat saaks veel lisada. Tahtsin ka iGoogle`t katsetada, aga kahuks ei jõudnud seda teha seega jääb see tulevikus avastamiseks.
Väga hea keskkond on Pocket, sest sinna saab salvestada vajalikke veebilehti, eriti hea on selles suhtes, kui ühendasin selle Google Cromega, siis saab ühe klikiga lisad lingi. Minu jaoks väga kasulik vahend, mis on mul nüüdsest kasutusel. Proovisin ka Delicious keskkonda, aga see ei meeldinud mulle, sest tundus kuidagi keeruline, aga ehk oli asi selles, et mul polnud piisavalt püsivust.
Lõpetuseks võin öelda, et meil on kasutada väga palju tehnilisi vahendeid, mis teevad meie elu lihtsamaks, aga selleks peab olema keegi, kes tutvustab selliseid keskkondi ning vajadusel viib läbi ka lühikoolitusi. Just siinkohal tulebki välja, et hädasti on koolidesse vaja haridustehnolooge.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar