reede, 18. oktoober 2013

III teema: Personaalsed õpikeskkonnad

III teema ülesanded
Meenutades esimestel nädalatel defineeritud õpikeskkonna mõistet, võta esiteks ette mõni personaalset õpikeskkonda kajastav artikkel ning reflekteeri oma ajaveebis, kuidas sina mõistad personaalse õpikeskkonna kontseptsiooni ning mis on sinu jaoks personaalne õpikeskkond.
Teiseks mõtiskle, kuidas sa tajud oma personaalset õpikeskkonda oma magistriõpingute raames? Kas see on teistsugune võrreldes sinu varasemate õpingutega? Mil määral on see keskkond sinu koostatud ning mil määral on see nö peale surutud (näiteks pean kasutama IVA, kuna mingil kursusel on see keskne vahend)?
Kolmandaks visualiseeri oma magistriõpingutega seotud personaalne õpikeskkond  näidates ära komponendid ja nende omavahelised seosed. Millistest osadest see koosneb? Milliseid vahendeid (inimesed, raamatud, spetsiaalsed programmid jne.) see sisaldab? Põhjenda, miks on sinu keskkond just selline?
Vastused:
1. Personaalne õpikeskkond
Õpikeskkond mängib olulist rolli nii õppimisel kui ka õpetamisel.
Õpikeskkond peab looma parimad võimalused õppimiseks ja eneseväljenduseks ning toetama igakülgselt õppija arengut. Varem oli selle loojaks peamiselt õpetaja, aga järjest enam kaasatakse sellesse ka õppijaid. Seega saab õppija ise valida endale eesmärgid, vahendid ja sisu ning ta on õpikeskkonna kujundaja, suunaja ja juhtija. Õppija võtab endale suurema vastutuse oma õppimise ees.
Personaalse õpikeskkonna üheks oluliseks osaks on õppija digitaalne arengumapp, mis sisaldab erinevaid veebipõhiseid töövahendeid, arvutitarkvara, suhtluskeskkondi jne... Kõike seda, mida õppija ise peab oluliseks oma arenguks. 
Personaalse õpikeskkonna eelis õpihaldussüsteemide (e-õppe keskkondade - LMS) ees on see, et õppija saab koostada õpikeskkonna just tema vajadustele vastavatest vahenditest (V. Tipp: 2013).
Personaalse õpikeskkond võib sisaldada nii veebipõhiseid töövahendeid, arvutitarkvara kui ka muid vahendeid, näiteks fotokaamerat või mp3-mängijat.
Personaalne õpikeskkond võib olla hajutatud (koosneb paljudest eri vahenditest, mis on omavahel nõrgalt seotud) või hajutamata (õpikeskkonnal on selge keskpunkt, kuhu on ühendatud kõik vahendid) struktuuriga.
Veebpõhise kursuse puhul on personaalse õpikeskkonna tüüpilisteks osadeks õppija ajaveeb, vahendid dokumentide ja meediafailide jagamiseks (SlideShare, YouTube jne), ühiskirjutamise vahendid (wiki, Google Docs jne) ja ühisjärjehoidjad (Delicious jne). Sisu märgendamiseks kasutatakse enamasti kindlat märksõna, et kõigi kursusel osalevate õppijate materjalid oleks võimalik erinevatest veebikeskkondadest kokku koguda.
Lisaks oma personaalsele õpikeskkonnale kasutavad õppijad ka õppejõu poolt loodud personaalset õpikeskkonda ning jälgivad kaasõppijate õpikeskkondi.
Personaalse õpikeskkonna puhul kasutavad õpilased ühe ülesande täitmiseks (näiteks video avaldamiseks veebis) erinevaid keskkondi. Koos oma keskkonna kujundamisega kaasneb ka suurema vastutuse võtmine oma õpivajaduste analüüsimisel, eesmärkide sõnastamisel ning oma õppeprotsessi tulemuste eest vastutamisel (H. Põldoja).
Tegelikult leidsin veel ühe huvitava videoloengu, aga süvendatult polnud aega kuulata, seega teen seda selle nädala jooksul ja lisan blogisse kommentaari, mida põnevat teada sain. Lisan autori ja  lingi Mart Laanpere „21. Sajandi kool: personaalne õpikeskkond, e-õpik ja teadmusloome“
http://vimeo.com/40589986

Allikad:
Varje Tipp  "Personaalne õpikeskkond" 
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/tookeskkond/?Personaalne_%F5pikeskkond
Hans Põldoja „Personaalne õpikeskkond“
http://lemill.net/community/people/Hans/collections/too-allikatega-viitamine-ja-viidete-haldamine-e-oppes/methods/personaalse-opikeskkonna-loomine


2. Personaalne õpikeskkond on muutunud seoses magistriõpingutega niipalju, et juurde on tulnud väga palju erinevaid õpikeskkondi, milles peab orienteeruma. Kõige keerulisem selle juures on see, et pidevalt peab olema kursis ning jälgima, mida ja kus on vaja järgmiseks teha. Osa keskkondi on kergesti mõistetavad, aga leidub ka selliseid, millest arusaamine võtab ikka suhteliselt palju aega. Saan aru, et tegelikult ongi see normaalne, sest mida rohkem erinevaid keskkondi seda sobivaim on leida enda jaoks meelepärane. Edaspidises töös on sellest kindlasti kasu, et soovitada kolleegidele erinevaid võimalusi, et ka nemad saaksid leida sobivaima. Iseenesest olen väga rahul, et saan ja pean seda kõike õppima.
Võrreldes enda keskkooli aegsete õpingutega on väga suured muutused, sest saime arvutit kasutada korra nädalas ning seda, mitte koolis, vaid asutuses, mis tegi koliga koostööd. Ülikooliajaga võrreldes on lisaks Power Pont`ile tulnud juurde palju veebipõhiseid õppematerjale ning õpikeskkondi, kuidas muuta õppimine enda jaoks huvitavamaks. Iseenesest olen väga rahul, et saan ja pean seda kõike õppima, sest uued väljakutsed ei hirmuta mind, vaid innustavad.

3. Visualiseerimiseks kasutasin Mindomo keskkonda, mis ei ole küll parim lahendus, aga kui midagi paremat leian, siis teen uue. Kindlasti jäid paljud keskkonnad lisamata, aga püüan neid jooksvalt lisada.


II teema: Õpihaldussüsteemid ja sotsiaalne meedia õpikeskkonnana

Õpihaldussüteemidest olen kokku puutunud IVA ja Moodle keskkonnaga. IVA kurusega tutvusin Digitiigri koolitusel, kus pidime oma koduseid töid sellesse keskkonda üles laadima. Moodlega tutvusin esimest korda eelmisel aastal, kui osalesin Haridustehnoloogide täiendkoolitusel Tallinna Ülikoolis. Mäletan, et pidime Moodle keskkonnas täitma ülesandeid, näiteks looma sealses keskkonnas rühmad ning omavahel suhtlema ja teatud ülesandeid koos täitma. Vahel sai mõne lihtsa ülesande puhul ikka päris palju vaeva nähtud, sest kui keskkond on võõras, siis ei olegi lihtne seal toimetada. Selleks, aga et nendes keskkondades hästi hakkama saada, siis oleks vaja neid igapäevaselt kasutada. Siia juurde lisaksin ma, et olles koolis e-kooli administraator, siis oli ka sellest keskkonnast algul raske aru saada ning vahel tuleb praegugi ette, et kui mõnda muudatust pole ammu teinud, siis pean õiget kohta otsima. Olen tulnud järeldusele, et igasugune administraatori töö lihtsustab järgnevates keskkondades loogikale tuginedes tööd hõlbustada.
Sotsiaalse meedia õpikeskkonna juures tooksin välja Skype, mis on kõigile kättesaadav ning lihtne kasutada. Selles saab luua gruppe ning kui leppida kokku ühine aeg, millal mingit asja arutada, siis saab seda teha üle maailma, ainus tingimus, et oleks internetiühendus.
Viimasel ajal ei ole ma enam kursis, kuidas saab ning on võimalik Miksikese keskkonnas õppida ning õpetajal sinna ülesandeid lisada, aga õppida selles keskkonnas on võimalik ning tean, et seal saab osaleda ka vabariiklikel võistlustel ning kunagi olid seal teemanädalad.
Õpetajana meeldib mulle Koolielu, kus olen osalenud koolitustel. Väga hea võimalus endale sobival ajal õppida ning hätta jäädes saab alati pöörduda kursusel osalejate ning juhendaja poole. Need on kinnised kogukonnad. Selles keskkonnas olen loonud ka enda kooli õpetajatele suletud kogukonna.
Kokkuvõtteks võib öelda, et õnneks on valikuid, millist õpikeskkonda õppimiseks valida ning õpetaja peab leidma tema õpilaste jaoks sobivaima.

Selgituseks, et kodutöö oleks saanud õigeaegselt esitatud, kui mingi teade oleks tulnud, mailile. Kahjuks ei olnud esimeses loengus sellest juttu, et peaksin igal nädalal vaatama, kas on mingi uus ülesanne mida peaks täitma. Õnneks järgmises loengus oli kogu info olemas. Siit õpetund, et edaspidi jälgin kõikide õppejõudude ajaveebe vähemalt korra nädalas.

http://opikeskkonnad.wordpress.com/2013/09/23/ii-teema-opihaldussusteemid-ja-sotsiaalne-meedia-opikeskkonnana/