VI teema: Õpilepingu kokkuvõte

Reflekteerimisel võiks aluseks võtta järgmised küsimused: Kuidas ma oma eesmärgid täitsin? Mis minu jaoks töötas ja mis mitte? Miks? Mis on need aspektid, mille kallal pean veel vaeva nägema? Millised on minu tugevad ja nõrgad küljed? Mida ma peaksin järgmisena tegema?

Kuidas ma oma eesmärgid täitsin?

Seadsin endale eesmärgiks hakata kasutama rohkem õpikeskondi ning jagada saadud teadmisi kolleegidega. Suheldes kursusekaaslastega avastasin palju huvitavaid õpikeskkondi, mida saan edaspidises töös kasutada  ning kui olen keskkonna enda jaoks selgeks teinud, siis saan ka kolleegidega jagada. Tänaseks päevaks olen algklassiõpetajatele teinud koolituse, kus tutvustasin Symbaloo keskkonda, seega algus on tehtud ja võin seega endaga rahul olla.

Mis minu jaoks töötas ja mis mitte?

Minu jaoks oli raske see, et kuidas ma ka ei pingutanud ning ei planeerinud tuli pidevalt ettenägematud olukordi. Näiteks, kui planeerisin kohe peale tööd koju minna, et hakata koolitöid tegema, siis selgus, et mõnel õpetajal oli mind kindlasti vaja ja loomulikult lükkasin ma omad asjad edasi. Veel tuli ette olukordi, et pidin tööl mõningaid dokumente lugema, mis võttis jällegi koolitöödeks mõeldud aja ära.  

Mis on need aspektid, mille kallal pean veel vaeva nägema?

Minu jaoks oli kõige raskem oma mõtete edasi andmine, sest meelsamini meeldib mulle rääkida, siis saab koheselt öeldut selgitada. Vahel on juhtunud ka nii, et panen mõne mõtte kirja, aga kui mõni aeg hiljem loen, siis tundub see ka enda jaoks kummaline. Seega peaksin õppima oma mõtteid täpsemalt kirja panema.

Millised on minu tugevad ja nõrgad küljed?

Tugevaks küljeks enda juures pean seda, et püüan tavaliselt tähtaegades kinni pidada ning kui satun ajahätta, siis annan sellest teada. Üldiselt olen ma kohusetundlik. Nõrgaks küljeks võib pidada seda, et ma ei suuda öelda EI ning pärast olen ajahädas ja süüdistan ennast, et miks ma pidin küll nõus olema.

Mida ma peaksin järgmisena tegema?

Tuleks hakata rohkem enda peale mõtlema, et ei peaks pidevalt etteheiteid tegema, et miks ma küll võtan nii palju kohustusi.

Kokkuvõtteks võib öelda, et oli igati huvitav ja arendav kursus ning sain palju uusi teadmisi, mida edaspidi oma töös kasutada.

VI teema: Õpilepingu kokkuvõte

VI teema: õpivõrgustikud

Ülesaneded:

- Mida tähendab sinu jaoks mõiste “(õpi)võrgustik”? Mis on need tunnused, mis on omased (õpi)võrgustikele?

- Millised on sinu isiklikud kogemused (õpi)võrgustikega? Kuidas need on toetanud sinu eesmärke, tegevusi, enesearengut? Mis on sinu jaoks olnud positiivset, mis negatiivset?

- “Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud” kursus kui üks potentsiaalne arenev õpivõrgustik. Kuidas sa tajud seda kursust õpivõrgustikuna, millistest elementidest see koosneb, kas võrgustikul on kindel keskne koht, liider või muutub see ajas, milliseid tehnoloogilisi vahendeid see võrgustik kasutab, et eksisteerida ning võrgustikuna areneda jne…

Minu arvates on õpivõrgustiku tunnusteks: osalejate aktiivne ideede ja mõtete jagamine ning kui oled korra mõnda õpivõrku kinni jäänud, siis ei saa ega tahagi sellest lahkuda. Aeg-ajalt käid ikka kiikamas ja vaatamas, mida põnevat on toimunud või toimumas. Jagad enda kogemusi ning uusi teadmisi, seega toimub pidev õppimine ja koostöö. Oluline õpivõrgustike tegevuse juures on see, et õpivõrgustikus ei oleks liialt kriitikat ja seal oleks mõnus olla.

Praeguses töökohas osalen ma algklassiõpetate võrgustikutöös. Vahetame mõtteid, ideid, nippe. Tihti arutame mingi teema üle ning kui keegi tegeleb asja uurimisega edasi, siis jagab listi kaudu kasulikke veebimaterjale ja kui vaja saab seda koos vaadata ning katsetada. Viimane selline kokkusaamine oli, siis kui pidin tegema video, milles tutvustasin õpetajatele symbaloo keskkonda. Need, kes said asjast kiiremini aru hakkasid õpetama neid, kellel oli abi vaja ning mõni läks koju katsetas edasi ja järgmisel päeval esitas küsimusi.

Kindlasti pean mainima ka seda, et meie kool osaleb rahvusvahelises Comeniuse programmis "Lifelong Learning Programme", mis on samuti võrgustik,  milles osalevad erinevate riikide õpilased ja õpetajad. Meid ühendav teema on seotud rahvuskultuuriga: toidud, tantsud, tähtpäevad, trditsioonid, mida tuleb õpilastel tutvustada. Antud programm aitab kaasa keeleõppele, IT-vahendite kasutamisele ja reisimisele. Lisaks sellele saavad õpilased ja õpetajad uusi tuttavaid, kellega ka pärast programmi lõppu kokku saada ning suhelda ja midagi koos ette võtta.

Koolielu portaalis on võimalik osaleda erinevatel e-kursustel, mis on ka õpivõrgustikud, sest neis keskkondades toimub õppimine aktiivselt, õpetaja annab igaks nädalaks uue ülesande, seejärel saavad õpilased suhelda oamavahel ning vajadusel pöörduda ka õpetaja poole. Seega ei pea õpetaja ise nii aktiivselt õpetama, vaid õppimine toimub õpilaselt - õpilasele. Oluline on erinevate keskkondade katsetamine ning pärast nende kommenteerimine, samuti tuleb kursusel osalejate tegemisi kommenteerida.

Vikipeediast leidsin mõiste - sotsiaalne võrgustik ehk sotsiaalvõrgustik ehk suhtlusvõrgustik on suhete võrgustik, mis ühel inimesel on teiste inimestega ja nendest inimestest moodustunud gruppidega, mis omakorda koosnevad inimestest, kel on suhted järgmiste inimestega, kes kuuluvad omakorda erinevatesse gruppidesse, mis sobib minu arvates iseloomustama ka õpivõrgustikku.

Elu jooksul inimese sotsiaalne võrgustik muutub, samuti õpivõrgustik. Ta lõpetab suhted ühtede tuttavatega või õpilastega ja samas leiab endale uusi sõpru ja koolikaaslasi. Iga tuttav toob kaasa oma sotsiaalse võrgustiku ja see põimub teatud osas inimese algse võrgustikuga. Sotsiaalse võrgustiku kujunemine on seotud oskusega suhelda ja suhteid hoida (Vikipeedia).

Võrgustik võrgutab seminaride sarja eesmärgiks on tõhustada õpetajate ja õppejõudude koostööd, mis toetaks hariduse kvaliteeti laiemalt. Missiooniks on Eesti erinevate haridustasemete temaatiliste võrgustike töö jätkusuutlikkuse tagamine ja diskussioonile aktiveerimine e-õppe edasiarendamiseks. Korra olen ka ise seminaril osalenud, kuna tutvustati Moodle keskkonda, aga ma polnud sellega kokku puutunud, siis jäi teema mulle arusaamatuks. Tänase päeva seisuga oleks huvitav uuesti sellisel seminaril osaleda, sest praeguseks olen antud valdkonnas edasi arenenud.

Matemaatikaõpetajate virtuaalne võrgustik http://mott.edu.ee/. Väga hea, et sattusin sellele lehele, sest leidsin sealt 2. klassile mõeldud matemaatika veebivihiku, mida jagasin ka teistele algklassiõpetajatele.

Tervist edendavad lasteaiad  http://www.terviseinfo.ee/tervise-edendamine/lasteaias/tervist-edendavate-lasteaedade-tel-vorgustik Tervist Edendavate Lasteaedade (TEL) võrgustikku kuuluvad vabatahtlikkuse alusel ühinenud lasteaiad, kes lähtuvad oma tegevuses tervist edendava lasteaia põhimõtetest. 

Tervist edendava lasteaia eesmärk on hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema tervislikku arengut.

Füüsiakaõpetajate võrgustikus http://www.fyysika.ee/vorgustik/ on võimalik suhelda, registreeruda koolitustele, jagada mõtteid, viiteid ja ideid.

Kasutatud allikad:

http://et.wikipedia.org/wiki/Sotsiaalne_v%C3%B5rgustik (26.11.2013)

https://www.e-ope.ee/opetajatele/vorgustik_vorgutab (26.11.2013)

 http://www.terviseinfo.ee/tervise-edendamine/lasteaias/tervist-edendavate-lasteaedade-tel-vorgustik 

http://www.fyysika.ee/vorgustik/

http://mott.edu.ee/

VI teema: õpivõrgustikud

V teema: e-portfoolio ja pädevused

E-portfoolio

Mida annaks paremaks muuta? Kas ja millise pädevusmudeliga on teie portfoolios esitatu seotud? Mis tüüpi on teie e-portfoolio? Kas seda saaks edukalt rakendada teie pädevuste mõistmiseks ning tõendamiseks?

Minu e-portfoolio

Ülikooli sisse astudes vaatasin näidisportfooliosid ning valisin välja weebly keskkonna, mis tundus minu jaoks igati mõistetav ning lihtne. Tänu sellele kogemusele tegin koolile ajutise kodulehe, mis sai positiivse hinnangu.

Vaadates praegu enda e-portfooliot, siis kõige suurem muutus on toimunud e-õppematerjalide loomise osas. Näiteks pilditöötluses olen saanud uued teadmised ning oskused. Samuti olen tutvunud uute õpikeskkondadega, just tutvunud, sest oskuseks saab nimetada seda alles, siis kui olen mitmeid kordi samu asju läbi teinud ning kõige sobilikumad välja valinud ja aktiivselt kasutama hakanud. 

Kuna minu e-portfoolios on ka mõtiskluste koht, siis võiksin hakata sinna vähemalt korra kuus kirjutama, mida põnevat olen teada saanud ning juurde õppinud. IKT- alaste koolituste juurde saaks lisada veebikoolitused, mida olen sellel aastal läbinud. 

E-portfoolios olevat õpetaja haridustehnoloogiliste pädevusete maatriksi ei õnnestu enam sellelt lingilt leida, kuigi seda oli kooli sisse astudes e-portfoolio koostamisel soovitatud ning praegugi on sama viide. Seega tuleks mul leida praegu kasutusel olevate mudelite hulgast uus, mille järgi ennast hinnata ning lisada see e-portfooliosse. Kuna mul on praegu erinevad haridustehnoloogilised rollid, siis peaksin määrama pädevusmudelid järgmistes valdkondades: õpetaja ja õpilane.

Pädevuste juures tooksin välja veel selle, et kui inimene peab ennast ise hindama, siis võib juhtuda, et vahel hindab ta ennast üle ning vahel alahindab. Siinkohal tooksin välja õppejõu tähelepaneku, et hetkel puuduvad hindamiskriteeriumid, mille alusel saaks hinnata pädevuse omamise taset.

Praeguses e-portfoolios kajastuvad peamiselt IKT-alased pädevused ning puuduvad pedagoogilised pädevused, seega kui lisada ka need, siis sobiks see pädevuste mõistmiseks ning tõendamiseks.

Väljakutsed ja barjäärid e-portfoolio kasutamisel artiklis on välja toodud võimalused ja ohud seoses tehnoloogiaga kasutamisega:

1. Ükskõik, milline e-portfoolio keskkond või platvorm aluseks valida, see peab vastama algaja vajadustele, et oleks piisavalt lihtne ning samas olema piisavalt paindlik, et katta edasijõudnud kasutaja vajadused;

2. Veel üks väljakutse, mis tehnoloogia kasutamisel võib kasutajaid tabada, on kasutusel olevate keskkondade muutumine üleöö tasuliseks, kallimaks või hoopiski sulgemine;

3. Kuna e-portfoolioid kasutatakse üha rohkem, siis kasvab ka vajadus ühilduvuse järgi erinevates keskkondades, et kasutaja saaks loodud sisu ühest keskkonnast teise hõlpsalt üle kanda, kui ta vahetab töökohta või kool saab lõpetatud. Eriti oluline on see elukestvat õpet silmas pidades;

4.  E-Portfoolio juures tuleks tähelepanu pöörata millisele sisule võib kes ligi pääseda. Selleks on paljud e-portfoolio keskkonnad võimaldanud sisule ligipääsemist piirata – kas sisu näeb vaid kasutaja ise, teatud kogukonna liikmed, kõik registreerunud kasutajad või info on kõigile nähtav;

5. Kuna tehnoloogia on andnud võimaluse avalikustada materjale üha kergemini, eksivad siiski paljud kasutajad autoriõiguste vastu, kasutades jooniseid, pilte, illustratsioone või tekste, mille avaldamiseks puudub luba.  Üks võimalus on kasutada kursuse raames avatud sisulitsentsi;

6. Personaalsed väljakutsed on seotud iga õppijaga individuaalselt. E-portfoolio keskkond võib olla ükskõik kui lihtne, huvitav, kasulik, kuid kui keegi ei leia põhjust miks seda oma professionaalses tegevuses kasutada, kaotab keskkond oma mõtte. 

Kokkuvõtteks võib öelda, et luues e-portfoolio tuleb olla teadlik väljakutsete ja barjääride osas. Täiendades e-portfooliot pidevalt oleme loonud endale elektroonilise CV, kust on vajadusel hea vaadata, näiteks läbitud kursuste teemasid ning aegu. Kuna kõigil tegevõpetajatel on kohustus läbida iga 5 aasta järel 160 tundi täiendkoolitusi, siis on neid lihtne vaadata e-portfooliost. Samuti on see heaks vahendiks, kui kandideerida uuel töökohal. Seega tuleb käia ajaga kaasas ning olla avatud uutele ja huvitavatele väljakutsetele, mida pakub infoajastu.

Kasutatud allikad

http://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/valjakutsed-ja-barjaarid-e-portfoolio-kasutamisel/

http://opikeskkonnad.wordpress.com/2013/11/04/v-teema-e-portfoolio-ja-padevused/

IV teema: Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardiseerimine

Lugesin kõigepealt Hans Põldoja artikli, mis andis ülevaate õpikeskkondadega seotud standarditest ja tehnoloogiatest ning nendel põhinevatest tarkvararakendustest.

Järgnevalt, siis minu kogemused ja katsetused erinevates õpikeskkondades.

Skype vahendusel olen teinud rühmatööd koos õpingukaaslastega. Lisaks sellele oli meil kasutusel ka Google docs, sest arutelu käigus tegime ka märkmeid. Skype on väga hea vahend just seepärast, et ei pea kuskile sõitma, et mingi teema üle arutada, sest tavaliselt on rühmakaaslased erinevatest Eesti paigust.

Osalesin oktoobris toimunud HITSA Innovatsioonikeskuse veebiseminaril "iTEC -- innovaatilised õpistsenaariumid". Veebiseminari viisid läbi Ingrid Maadvere ja Marko Puusaar. Väga huvitav kogemus. Algul ei kuulnud ma heli, kuid õnneks saavad veebiseminaril osalejad juhendada ning nõua anda. Sõlgituste põhjal õnnestus pilti näha ning ka heli kuulata. Seega julge pealehakkamine on pool võitu. Jällegi väga hea vahend õpetamiseks, sest ei nõua kuskile sõitmist. Laupäevases "Õpihaldussüsteemide" loengus, kui tutvusime Moodle keskkonnaga, siis saime ka ise sellist varianti proovida.

Olen küllalti aktiivne Koolielu kasutaja ning sealses keskkonnas olen ise kujundanud ja seadnud endale töölaua, kuhu saab lisada vajalikke vidinaid, mida saab lohistada töölaual endale sobivasse kohta.

Kuna Google konto on olemas, siis proovsin Google Gadgets`i, lisasin kella ja kalendri, aga et paremini aru saada, milliseid võimalusi on veel selles keskkonnas, siis peab lihtsalt aega varuma ning täpselt järgi vaatama, mida põnevat saaks veel lisada. Tahtsin ka iGoogle`t katsetada, aga kahuks ei jõudnud seda teha seega jääb see tulevikus avastamiseks.

Väga hea keskkond on Pocket, sest sinna saab salvestada vajalikke veebilehti, eriti hea on selles suhtes, kui ühendasin selle Google Cromega, siis saab ühe klikiga lisad lingi. Minu jaoks väga kasulik vahend, mis on mul nüüdsest kasutusel. Proovisin ka Delicious keskkonda, aga see ei meeldinud mulle, sest tundus kuidagi keeruline, aga ehk oli asi selles, et mul polnud piisavalt püsivust.

Lõpetuseks võin öelda, et meil on kasutada väga palju tehnilisi vahendeid, mis teevad meie elu lihtsamaks, aga selleks peab olema keegi, kes tutvustab selliseid keskkondi ning vajadusel viib läbi ka lühikoolitusi. Just siinkohal tulebki välja, et hädasti on koolidesse vaja haridustehnolooge.

IV teema Täiendatud õpileping

Uued mõtted on õpilepingus lisatud uue värviga.


Teema: Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud. Leida midagi uut ning huvitavat ja hakata seda kasutama, et muuta oma töö lihtsamaks.
Praeguseks olen pidanud tutvuma erinevate õpikeskkondadega ning nendes ka kodutöid tegema. Palju on olnud ka selliseid keskkondi, mida olen varem kasutanud, aga lihtsalt ei teadnud, mida põnevat selles keskkonnas veel teha saab.

Eesmärgid: Hakata kasutama rohkem õpikeskkondi ning jagada saadud teadmisi kolleegidele, lastevanematele.
Liituda mõne huvitava õpivõrgustikuga ning seal aktiivselt kaasa lüüa.
Osalesin veebikoolitusel, mis oli minu jaoks uus ning huvitav kogemus. Kindlasti osalen ka järgmisel veebikoolitusel, mis toimub novembris.
Facebook`is olen liitunud erinevate kinniste kogukondadega ning saanud sealt huvitavaid teadmisi.

Strateegiad: Püüan ennast kurssi viia, millised õpikeskkonnad ning õpivõrgustikud mind huvitavad ja välja uurida, millised nendest on usaldusväärsed, millised mitte.
Olen leidnud kinniseid kogukondi kus saab osaleda ainult, siis kui kogukonna looja kinnitab taotluse ning seepärast on need usaldusväärsed.

Vahendid/ressursid: Otsin huvi pakkuvaid artikleid ning kirjandust. Peamine ülesanne on oma aja planeerimine, et ei tekiks stressi tekitavaid olukordi. Püüan keskenduda rohkem oma asjadele, mitte sellele, et teistel oleks hea, sest muidu olen ise pidevas stressis ning põletan ennast läbi. Raske on öelda „ei“, aga tasapisi peab sellega algust tegema.
Kuna töötan koolis, siis on septembris tööl väga kiire ning seepärast ei saanud ma algul kuidagi oma koolitööde planeerimisega hakkama, aga õnneks olen jõudnud kõik kodutööd õigeks ajaks esitatud. Uus kogemus on ka see, et kui mingi töö on valmi,s siis peab aegajalt käima õppejõudude blogisid vaatamas, sest kodutöid lisatakse ka kontaktpäevade vahelisel ajal.

Hindamine: Olen endaga rahul, kui tööd said tehtud õigeaegselt ning pidasin kinni endale seatud eesmärkidest, õppisin midagi uut ning kasutasin seda enda töös.
Olen saanud uusi teadmisi ja andnud tagasisidet, kuidas olen õpitust aru saanud. Avaldanud oma mõtteid ning saanud õppejõududelt ning kaasõpilastelt tagasisidet, mis on hea seepärast, et saan teda, mis on hästi ning millega peaksin järgmisel korral arvestama, et töö paremini õnnestuks.

http://opikeskkonnad.wordpress.com/2013/10/21/iv-teema-opikeskkondadega-seotud-tehnoloogiad-ja-standardiseerimine/

III teema: Personaalsed õpikeskkonnad

III teema ülesanded
• Meenutades esimestel nädalatel defineeritud õpikeskkonna mõistet, võta esiteks ette mõni personaalset õpikeskkonda kajastav artikkel ning reflekteeri oma ajaveebis, kuidas sina mõistad personaalse õpikeskkonna kontseptsiooni ning mis on sinu jaoks personaalne õpikeskkond.
• Teiseks mõtiskle, kuidas sa tajud oma personaalset õpikeskkonda oma magistriõpingute raames? Kas see on teistsugune võrreldes sinu varasemate õpingutega? Mil määral on see keskkond sinu koostatud ning mil määral on see nö peale surutud (näiteks pean kasutama IVA, kuna mingil kursusel on see keskne vahend)?
• Kolmandaks visualiseeri oma magistriõpingutega seotud personaalne õpikeskkond  näidates ära komponendid ja nende omavahelised seosed. Millistest osadest see koosneb? Milliseid vahendeid (inimesed, raamatud, spetsiaalsed programmid jne.) see sisaldab? Põhjenda, miks on sinu keskkond just selline?
Vastused:
1. Personaalne õpikeskkond
Õpikeskkond mängib olulist rolli nii õppimisel kui ka õpetamisel.
Õpikeskkond peab looma parimad võimalused õppimiseks ja eneseväljenduseks ning toetama igakülgselt õppija arengut. Varem oli selle loojaks peamiselt õpetaja, aga järjest enam kaasatakse sellesse ka õppijaid. Seega saab õppija ise valida endale eesmärgid, vahendid ja sisu ning ta on õpikeskkonna kujundaja, suunaja ja juhtija. Õppija võtab endale suurema vastutuse oma õppimise ees.
Personaalse õpikeskkonna üheks oluliseks osaks on õppija digitaalne arengumapp, mis sisaldab erinevaid veebipõhiseid töövahendeid, arvutitarkvara, suhtluskeskkondi jne... Kõike seda, mida õppija ise peab oluliseks oma arenguks. 
Personaalse õpikeskkonna eelis õpihaldussüsteemide (e-õppe keskkondade - LMS) ees on see, et õppija saab koostada õpikeskkonna just tema vajadustele vastavatest vahenditest (V. Tipp: 2013).
Personaalse õpikeskkond võib sisaldada nii veebipõhiseid töövahendeid, arvutitarkvara kui ka muid vahendeid, näiteks fotokaamerat või mp3-mängijat.
Personaalne õpikeskkond võib olla hajutatud (koosneb paljudest eri vahenditest, mis on omavahel nõrgalt seotud) või hajutamata (õpikeskkonnal on selge keskpunkt, kuhu on ühendatud kõik vahendid) struktuuriga.
Veebpõhise kursuse puhul on personaalse õpikeskkonna tüüpilisteks osadeks õppija ajaveeb, vahendid dokumentide ja meediafailide jagamiseks (SlideShare, YouTube jne), ühiskirjutamise vahendid (wiki, Google Docs jne) ja ühisjärjehoidjad (Delicious jne). Sisu märgendamiseks kasutatakse enamasti kindlat märksõna, et kõigi kursusel osalevate õppijate materjalid oleks võimalik erinevatest veebikeskkondadest kokku koguda.
Lisaks oma personaalsele õpikeskkonnale kasutavad õppijad ka õppejõu poolt loodud personaalset õpikeskkonda ning jälgivad kaasõppijate õpikeskkondi.
Personaalse õpikeskkonna puhul kasutavad õpilased ühe ülesande täitmiseks (näiteks video avaldamiseks veebis) erinevaid keskkondi. Koos oma keskkonna kujundamisega kaasneb ka suurema vastutuse võtmine oma õpivajaduste analüüsimisel, eesmärkide sõnastamisel ning oma õppeprotsessi tulemuste eest vastutamisel (H. Põldoja).
Tegelikult leidsin veel ühe huvitava videoloengu, aga süvendatult polnud aega kuulata, seega teen seda selle nädala jooksul ja lisan blogisse kommentaari, mida põnevat teada sain. Lisan autori ja  lingi Mart Laanpere „21. Sajandi kool: personaalne õpikeskkond, e-õpik ja teadmusloome“
http://vimeo.com/40589986

Allikad:
Varje Tipp  "Personaalne õpikeskkond" 
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/tookeskkond/?Personaalne_%F5pikeskkond
Hans Põldoja „Personaalne õpikeskkond“
http://lemill.net/community/people/Hans/collections/too-allikatega-viitamine-ja-viidete-haldamine-e-oppes/methods/personaalse-opikeskkonna-loomine


2. Personaalne õpikeskkond on muutunud seoses magistriõpingutega niipalju, et juurde on tulnud väga palju erinevaid õpikeskkondi, milles peab orienteeruma. Kõige keerulisem selle juures on see, et pidevalt peab olema kursis ning jälgima, mida ja kus on vaja järgmiseks teha. Osa keskkondi on kergesti mõistetavad, aga leidub ka selliseid, millest arusaamine võtab ikka suhteliselt palju aega. Saan aru, et tegelikult ongi see normaalne, sest mida rohkem erinevaid keskkondi seda sobivaim on leida enda jaoks meelepärane. Edaspidises töös on sellest kindlasti kasu, et soovitada kolleegidele erinevaid võimalusi, et ka nemad saaksid leida sobivaima. Iseenesest olen väga rahul, et saan ja pean seda kõike õppima.
Võrreldes enda keskkooli aegsete õpingutega on väga suured muutused, sest saime arvutit kasutada korra nädalas ning seda, mitte koolis, vaid asutuses, mis tegi koliga koostööd. Ülikooliajaga võrreldes on lisaks Power Pont`ile tulnud juurde palju veebipõhiseid õppematerjale ning õpikeskkondi, kuidas muuta õppimine enda jaoks huvitavamaks. Iseenesest olen väga rahul, et saan ja pean seda kõike õppima, sest uued väljakutsed ei hirmuta mind, vaid innustavad.

3. Visualiseerimiseks kasutasin Mindomo keskkonda, mis ei ole küll parim lahendus, aga kui midagi paremat leian, siis teen uue. Kindlasti jäid paljud keskkonnad lisamata, aga püüan neid jooksvalt lisada.

III moodul: personaalsed õpikeskkonnad

II teema: Õpihaldussüsteemid ja sotsiaalne meedia õpikeskkonnana

Õpihaldussüteemidest olen kokku puutunud IVA ja Moodle keskkonnaga. IVA kurusega tutvusin Digitiigri koolitusel, kus pidime oma koduseid töid sellesse keskkonda üles laadima. Moodlega tutvusin esimest korda eelmisel aastal, kui osalesin Haridustehnoloogide täiendkoolitusel Tallinna Ülikoolis. Mäletan, et pidime Moodle keskkonnas täitma ülesandeid, näiteks looma sealses keskkonnas rühmad ning omavahel suhtlema ja teatud ülesandeid koos täitma. Vahel sai mõne lihtsa ülesande puhul ikka päris palju vaeva nähtud, sest kui keskkond on võõras, siis ei olegi lihtne seal toimetada. Selleks, aga et nendes keskkondades hästi hakkama saada, siis oleks vaja neid igapäevaselt kasutada. Siia juurde lisaksin ma, et olles koolis e-kooli administraator, siis oli ka sellest keskkonnast algul raske aru saada ning vahel tuleb praegugi ette, et kui mõnda muudatust pole ammu teinud, siis pean õiget kohta otsima. Olen tulnud järeldusele, et igasugune administraatori töö lihtsustab järgnevates keskkondades loogikale tuginedes tööd hõlbustada.

Sotsiaalse meedia õpikeskkonna juures tooksin välja Skype, mis on kõigile kättesaadav ning lihtne kasutada. Selles saab luua gruppe ning kui leppida kokku ühine aeg, millal mingit asja arutada, siis saab seda teha üle maailma, ainus tingimus, et oleks internetiühendus.

Viimasel ajal ei ole ma enam kursis, kuidas saab ning on võimalik Miksikese keskkonnas õppida ning õpetajal sinna ülesandeid lisada, aga õppida selles keskkonnas on võimalik ning tean, et seal saab osaleda ka vabariiklikel võistlustel ning kunagi olid seal teemanädalad.

Õpetajana meeldib mulle Koolielu, kus olen osalenud koolitustel. Väga hea võimalus endale sobival ajal õppida ning hätta jäädes saab alati pöörduda kursusel osalejate ning juhendaja poole. Need on kinnised kogukonnad. Selles keskkonnas olen loonud ka enda kooli õpetajatele suletud kogukonna.

Kokkuvõtteks võib öelda, et õnneks on valikuid, millist õpikeskkonda õppimiseks valida ning õpetaja peab leidma tema õpilaste jaoks sobivaima.

Selgituseks, et kodutöö oleks saanud õigeaegselt esitatud, kui mingi teade oleks tulnud, mailile. Kahjuks ei olnud esimeses loengus sellest juttu, et peaksin igal nädalal vaatama, kas on mingi uus ülesanne mida peaks täitma. Õnneks järgmises loengus oli kogu info olemas. Siit õpetund, et edaspidi jälgin kõikide õppejõudude ajaveebe vähemalt korra nädalas.

http://opikeskkonnad.wordpress.com/2013/09/23/ii-teema-opihaldussusteemid-ja-sotsiaalne-meedia-opikeskkonnana/